HC Panteri esindusmeeskond lõpetas 2020/2021 hooaja Coolbeti Hokiliigas pronksmedaliga ning karikavõistlustel saavutati teine koht. Hooaja lõpus tegime intervjuu peatreeneri Märt Eermega, et teada saada, kuidas peatreener võtab tänavuse hooaja kokku.
Kuidas hooaja kokku võtate – pronks meistriliigas ja hõbe karikamängudelt, kas suures pildis võib hooajaga rahule jääda?
Tagantjärgi mõeldes sellele, millised on esindusmeeskonna loomise eesmärgid – et klubil oleks püramiidi tipp, noortel koht, kus treenida ning mängupraktikat saada, noortel eeskujud ning eestikeelse jäähoki kultuuri arendamine, siis võib selle kindlasti edukaks lugeda. Teadsime kõik, et millegi nullist loomine saab olema keeruline ja vastutus vanematele mängijatele on suur.
Põhiturniiril jäid meist ettepoole meeskonnad, kes olid komplekteeritud suures osas sisse toodud mängijatest. Mõni erand välja arvata, siis on tegemist korralike mängumeestega, kes olid heas vormis ning oli näha, et treenisid kõvasti.
Karikamängudes suutsime neljast mängust meist eespool olnud meeskondaga võita kaks. Usun, et olime väärilised vastased ka finaalis.
Samuti pean oluliseks, et meie mängijate mängust arusaamine on paranenud. Oleme vaadanud videoid, käinud läbi palju taktikaid ning usun, et kõik mehed on targemad mängijad, kui nad olid hooaja alguses. See on oluline ka noortele mängijatele. Arvan, et paljud neist saavad kogemusi ka rahvusvahelisel tasemel.
Viimane asi, mille peale olen palju mõelnud on see, et igaühel on suur roll meie mängujoonises just litriga mängides. Otsuste tegemine ja vastutus on suur. See on palju keerulisem ja nõudvam, kui mängida litrit kiirelt ära andes ja oma vastutust väikseks tehes. Tean samas, et see arendab mängijaid palju rohkem ja nad arenevad mängijana kiiremini ning suudavad tõsta oma taset märgatavalt. Õpetada ründama ja loovalt mängima on palju keerulisem, kui õpetada kedagi pelgalt kaitsma.
Mis olid hooaja algul teie seatud eesmärgid ja kas need said ka täidetud?
Esindusmeeskonna loomise eesmärgid – et klubil oleks püramiidi tipp, noortel koht, kus treenida ning mängupraktikat saada, noortel eeskujud ning eestikeelse jäähoki kultuuri arendamine.
Mänguaega ja kogemust sai kokku 13 mängijat, kes on 20-aastased või nooremad (noorimad, 15- ja 16-aastased on klubi oma kasvandikud). Neist 8 olid kindlad põhimehed, kes mängisid 75% mängudest.
Hooaja alguses, kui pealtvaatajaid veel halli lubati, oli tribüünidel vaatamas maksimum arv inimesi, keda sisse sai lasta.
Klubil on peale kasvamas omad noored mängijaid, kes saavad oma oskusi proovile panna ja väärtuslikke kogemusi omandada meestega juba uuel hooajal. Seal juures on meil meeskonnas nii mõnigi rahvuskoondise kandidaat, kellelt on palju õppida iga päev.
Keda tooksite mängijatest esile, kes tegi suurima arenguhüppe?
Esile tooks nii vanemaid ja kogenumaid mehi, kelle igapäevane professionaalsus on heaks eeskujuks kui ka nooremaid mängumehi, kes alles tegid esimesed mängud meestega sel hooajal. Lisaks on riietusruumis palju mehi, kes oma liidriomadustega on olnud suureks toeks ja ka kasvatanud nooremaid mängijaid enda ümber, mida treenerid väga hindavad.
Vanemate mängijate suust on tulnud palju positiivset tagasisidet selle kohta, kui hästi on noored mänginud oma kohad välja ja arenenud ühe hooajaga.
24.10.20 Esimene kodumäng, kus omavahel olid vastamisi HC Panter ja Tartu Välk 494
Milline mäng jäi eriti eredalt meelde sel hooajal?
Meelde jäi hooaja esimene kodumäng, kus oli väga hea õhkkond ning tribüünidel väga palju inimesi. Oli tunda, kuidas see kõik edasi mängijatele kandus. Samuti karikamängude poolfinaal Kohtla-Järvel ja teine karikafinaal Tallinnas.
10.04.21 Karikamängude teine finaalmäng Tartu Välk 494 vastu, mis võideti seisuga 4-2
Miks meil Kohtla-Järve vastu meistrivõistluste mängud ei õnnestunud?
Kohtla-Järve mänge vaataks ma igat mängu eraldi ja numbrite taha. Mängud nende vastu võib kokku võtta nii, et esimeses kolmes mängus olid meil omad probleemid koosseisuga. Vanemate ja kogenud mängijate puudumine on noorele meeskonnale raske.
Lisaks suutis Everest meist paremini realiseerida ülekaalus mängimist: nelja mängu jooksul lõid nad 8 väravat ülekaalust, mis on rohkem kui pooled nende väravatest. Meie ülekaalus löödud väravate arv nende vastu nelja mänguga oli 3, mis ei olnud piisav. Samas 5 vs 5 olukordadest löödud väravad olid viigis 5-5. Viimane põhiturniiri mäng ja ühtlasi paremusjärjestuse selgitanud mängus jäi seis meie poolt vaadatuna 2-4. Seejuures kõik vastaste väravad sündisid ülekaalus mängides. Meie mõlemad väravad 5 vs 5 olukordadest.
Neile kahele asjale lisada veel juurde see, et nende jaoks on pealinna eestikeelse klubi vastu mängimine printsipiaalne.
Pantrite meeskonnas on palju noori, aga ka vanemaid ja kogenumaid mängijaid, kuidas noorte poiste ja vanemate meeste omavaheline koostöö sujus? Kuidas riietusruumis õhkkond oli?
Juba hooaja algusest saadik oli oluline see, et riietusruumis peab olema õhkkond, kuhu kõik tahavad tagasi tulla. Eks lõpuks mängib rolli ka igaühe pühendumine, sest kõigil on oma eraelu, pere, töö ja/või kool ning mõnel ka oma lapsed. Kui ise palju panustada, siis soovid samasugust pühendumist ka teistelt enda ümber.
Olen vanematelt meestelt saanud palju positiivset tagasisidet meie nooremate mängijate kohta ning võib öelda, et häid üllatusi on vanematel meestel olnud palju.
Kuidas jäite meie välismängijatega rahule?
Kõik kolm, kes esimest hooaega meie klubis mängisid (Slovakkiast pärit vennad David ja Daniel Baranek ning Tšehhist pärit Dominik Tobola), sulasid riietusruumi väga hästi. Nad olid seltskondlikud, avatud meelega ja head inimesed. See on kõige olulisem. Teadsime kohe, et me ei hakka kedagi täienduseks sisse tooma välismaalt ja kes ise oma kuludega tulla soovib, see peab andma midagi meeskonnale juurde ning ka inimesena olema selline, kellega on kõigil lihtne läbi saada.
Numbrite taha vaadates, siis olid nad ka oma rollides ülesannete kõrgusel – kõik kolm suutsid panustada peaaegu punkt per mäng rütmis. Kõik kolm on mänginud ka oma kodumaade noortesarjades vägal heal tasemel.
Mille kallal peab meeskond veel vaeva nägema, et mängu parandada?
Esimene asi, mis uut hooaega silmas pidades parandamist vajab, on füüsiline vorm. Suvel treeningud on see, mis mängudeks ja hooajaks põhja loovad. Usun, et oleme järgmisel korral, kui mängud algavad palju paremas vormis.
Mida te ise treeneritena sel hooajal õppisite?
Ütlesin pärast üht mängu sügisel, et ühes mängus on siin rohkem emotsioone, kui kunagi varem kogenud olen. Õpitud asju üles lugeda on keeruline. Olen kindlasti parem treener, kui olin seda aasta tagasi.
Kas võib juba seada ka järgmiseks hooajaks eesmärke? Kui jaa, siis mis need eesmärgid võiksid olla?
Korralik suvine ettevalmistus.
